Posts

Teistmoodi IT (13. Nädal)

 Paljud inimesed maailmas on ühe või teise füüsilise erinevusega mis teeb keskmisele inimesele loodud seadme kasutuse palju raskemaks või lausa võimatuks. Selle lahendamiseks on paljud tootjad teinud lisasid ja muutuseid oma toodetele ja programmidele, et just neid inimesi aidata. 

Kõige rohkem suuri hüppeid teinud tehnoloogia on minu arvates Voice Control ehk siis hääl käsud, kuigi see tehnoloogia Eesti keeles väga pädev ei ole. Hääl käsklused on väga hea lahendus nii inimestele kellel on nägemis probleeme ja ise ei suuda sisestada käsklusi ja liigutusi nii nagu vaja ja inimestele kellel on näiteks jäsemeid puudu või jäsemetega raskusi nagu parkinsons. Voice control lahendused on tarkvara põhised, ehk seadmele pole mingit lisa aparatuuri vaja ega eri muudatusi mis muudaks seadme ostu või kasutust kallimaks mis teeb selle soetamise palju kergemaks, sest inimestel kes on keskmisest erinevad on juba niigi palju lisa välja minekuid. Üks firmasid kelle voice control lahendused on ühed maailma parimad on Apple, nad on üks esimesi kes hakkas antud lahendusega tegelema ja üleüldse üks kõige paremate lisa lahendustega firmasid puuetega inimestele. Kui algselt sai küsida oma virtuaal assistendilt, olgu see Siri või Google assistant, ainult mis ilm on või mis päev on siis nüüdseks saab kirjutada teksti, seda teksi redigeerida ja kopeerida, navigeerida hõlpsalt lehe peal ringi või luua raskeid kombinatsioone nagu liigu kodulehele ja mine swedbank applikatsiooni, mis võib tava inimesel võta mõni sekund, võib raske nägelisele olla piik käskude rida mis koosneb ükshaaval applikatsioonide läbi käimene kodu lehtedel, et leida swedbank äpp. Lisaks on Apple teinud ka omapäraseid lisasid nagu silmade jälgimine kaameraga, et aru saada millal kasutaja soovib kasutada seadet ning selle järgi panna mikrofon kuulama või kinni. Lisaks on see lahendus minu arvates väga kasulik ka seetõttu, et see võib muutuda keskmisele kasutajale vananedes kasulikuks kui silmad lähevad nürimaks või näpud kangemaks. 

Kuigi mina isiklikult ei salli Apple firmat, oli mul lasteaiast kuni keskkooli lõpuni üks klassikaaslane, kellel oli tugev nägemis puue ja tema enda jutu järgi on Apple ainuke firma kelle seadmeid ta saab kindlalt kasutada, sest neil on üle seadmete ühtlane toetus puuetega inimestele ning lisaks sellele ka kõige parem toetus. Voice control on üks nendest lisadest mis ei ole ainult puuetega inimestele mõeldud vaid ka keskmistele kasutajatele, mis kindlasti innustab tootjaid seda rohkem arendama ja integreerima.. 



Kasutatud kirjandus:

https://www.apple.com/accessibility/

https://www.apple.com/macos/big-sur/docs/Voice_Control_Tech_Brief_Sept_2019.pdf

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12. Nädal)

Arvutid on viimaste aastakümnetega palju edasi arenguid ja muutuseid läbinud kuis inimene on jäänud samaks, mis on toonud esile mitmeid probleeme seadmete erganoomika ja nende kasutus efektiivsuse vahel. Järgnevas artikklis käin üle ühest positiivsest ja negatiivsest kasutatavusest. 

Üks kõige paremaid kasutatavuse ja efektiivsuse kooskõlasid on minu arvates tavaline LCD/OLED ekraan, sest enamus infot mida inimene kasutab tuleb nägemise teel mis töttu on kõige kergem enamus inimstel just nägemise kaudu saada infot ja sisendit. Kuigi monitoril on probleem nägemis vaevlikude inimeste aitamisega on see üks juhtumeid kus on võimatu teha sead mis kõikidele inimsetele maailmas töötaks sama hästi, on see ikkagi enamusele kerge kasutada, aru saada ja effektiivne. Lisaks kogus inimesi kes ei saa kasutada ekraani on tegelikult väga palju väiksem kui võiks esialgselt arvata, maailmas on pakutud olema umbes 253 million nägemis puudustega inimesi kellest ainult 36 million on täielikult pimedad (~ 0.46% maailma rahvastikust) mis on tegelikult laias pildis vist üks väiksemaid gruppe kes ei saa kasutada mingit kindlat väljundi meediumit arvuti kasutamiseks.

Üks kõige halvemini kasutatavaid asju kogu arvutisfääris on vale sisendi viis mingi info edasi andmiseks, näiteks nagu rullik et sisestada oma number. Sellised kasutus probleemid on tavaliselt haruldased, sest tänapäevaks on enamus inimesed ise nii palju kokku puutunud erinevate lehekülgede ja programmidega, et tundub loogiline ja intuatiivne mis sisend sobib mis info jaoks, kuid need üksikud korrad kui tehakse vigu nendega on väga meeldejäävad ja silma torkavad. Mingit kindlat viisi seda parandada vast polegi sest interneti kõike sisestavat ei suuda keegi läbi käia ja kontrollida ega ei arva ma, et see oleks hea lahendus kuid sellised suured apsakad võivad rikkuda kasutaja kogemust ja olla väga ebaefektiivsed. 


Üldiselt on kogu arvuti maailma sfäär muutunud piisavalt  kogenuks et suuri kasutaja elu kvaliteeti halvustavaid aspekte ei leidu enam kergelt enamus lehekülgedel mida tavapäeval kasutada, kuid kui aega veeta, siis on võimalik ka siiani leida lehekülgi mis ei ole kergesti kasutatavad või üleüldse kasutatavad.s

Allikad:
https://www.discovermagazine.com/mind/the-vision-thing-mainly-in-the-brain
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5820628/
Pilt :
https://www.reddit.com/r/softwaregore/comments/4g3sm5/please_enter_your_phone_number/

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10. Nädal)

Sõna häkkerile on mitu definatsiooni kuid häkkeri olemus on üpris selgelt defineeritud Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO manuaalis. Kuigi, tuleks mainida, et antud juhend kirjeldab white hat häkkereid ehk heatahtlikud ja mitte kuritarvitavaid individuaale. 

Juhendis on selgelt välja toodud punkte kuidas saada häkkeriks, mida õpidda selle nimel ja kuidas käituda oma teadmistega. Neli põhi teemat mis tuleb selgeks saada, et olla edukas häkker on: programmeerimine, Unix, HTML/WWW ülesehitus ja Inglise keel. Kui õppida selgeks antud punktid siis on olemas tugev põhi kust alustada ja edasi minna. Lisaks kuidas on välja toodud kuidas oma nimi teha tuntuks ja kuidas saada antud kogukonna liikmeks, selle nimel on soovitatav teha järgnevat viite: kirjutada open-source tarkvara, aidata kontrollida ja testida open-source tarkvara, avaldada kasulikku informatsiooni, aidata kogukonna infrastruktuuri üleval hoida ja aidata kogukonda ennast, kuid toodi ka välja et viimase tegemiseks peab varasemalt olema juba mingil määral tuntud ja kogukonda sisse saadud. Lisaks on välja toodud artikklis stiili punktide kategooria, oskused mis ei ole otseselt seotud häkkimisega, kuid paljud tuntud inimesed kogukonnas teevad antud asju oma vabal ajal: loevad sci-fi teemalisi raamatuid, kirjutavad pädevalt oma emakeeles, teevad väiksemates gruppides ehk häkker spacides huvitavaid asju, mediteerivad või treenivad mõnes võitluskunstis distsipliini saamiseks, kuulavad erinevaid muusikalisi palasid ja naudivad sõnamängu. Kui varasemalt toodud punktid läbida siis on võimalik pea igal inimesel end häkkeri kommuuni sisse süüa.

Kuigi manuaal on näiliselt white hat häkkerite jaoks kirjutatud on see ka hea õpetus kõigile teistele, sest white hatide ja teiste vahe on tavaliselt ainult moraalsetes põhimõttetes. Kõik häkkerid on millegi loojad kuid selle loomingu tulemus on erinev.

Allikas: http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

Virginia Shea 6. käsu hea mõju võrgus (5. Nädal)

 Virginia Shea 10 käsku on head algus punktid netis käitumise ja kasutamise alustamiseks, enamus neist punktidest ei ole tehnoloogia arengu poolt ühtegi pidi puudutatud ja püsivad sama kasulikud tõenäoliselt ka lähitulevikus. 

Kuues punkt "Jaga oma teadmisi" soovitab oskajatel õpetada oma oskusi ja jagada oma teadmisi teistele edasi, mis on ka mulle endale väga kasuks tulnud aastate jooksul. Enamus inimesi tänapäeval on kasutanud interneti et leida vastust kas sõprade vahel tekkinud küsimusele, õpetust kuidas auto velge vahetada või matemaatika kodutöödele. Tänaseks on internet ilma ühegi liialduseta maailma kõige suurem teadmiste ja õpetuste kogum, pea iga seade mis kodus leidub on dokumenteeritud kas video või manuaaliga kuskil netis, kui vaid otsida. Mul endal on kasuks tulnud tihti teiste inimeste teadmistest erinevate arvuti ja kodu seadmete probleemide lahendamisel, sest enamjaolt 90% probleemidest mida olen kogenud on ka keegi teine kogenud ja siis saanud vastuse mis on ka mulle kasuks. Vahepeal küll leidub ka sellised probleeme, mida on keegi kogenud, kuid küsimus püstitati aastaid tagasi ja lahendust mis töötaks pole antud, kuid see on enamjaolt harv nähtus kuigi just need korrad on kõige meeldejäämavad neist tekkinud frustratsiooni tõttu. Teadmiste jagamine internetis on tänapäeval ka nii põhjalik, et kui ise olla hakkaja ja õppida teiste õpetuste järgi on võimalik kasutades vaid tasuta materjale ja videoid netist õppida selgeks sadu erinevaid erialasid ja töid, seda küll enamus ei tee, kuid osa mingist erialast õppida, et lahendada enda probleem on üpris levinud, ma ise õppisin ükskord puidu viimistluse kohta terve päev, et saada oma toa uks ilusti loodi hööveldatud (tulemus oli... aksepteeritav).  Youtube on saanud ka tänapäeval üheks põhi kohaks, kuhu inimesed oma teadmisi jagavad ja sealt on võimalik leida juhendeid Tesla mudel 3 parandusest kuni lipsu erinevate sõlmedeni.

Üldiselt on netis leitav info väga kasulik, kuid see toob ka kaasa probleemi, vale infot on tihti raske eristada päris infost toopilistel teemadel ja vale info võib mõnes olukorras osutada halvemaks kui ei mingi info, kuid üldpildis on internet saanud väga heaks abivahendiks kui endal on kogemuste puudus. 

Uue meedia mõju traditsioonilisele - Hea ja halb (3. nädal)

Meedia levib mööda mitmet meediumi, on uuemaid ja vanemaid viise kuidas uudiseid ja muud infot levitada. Kuid uute meediumitega ei tule kaasa ainult head, vaid ka halba mis mõjutab kogu kasvavat generatsiooni. Antud artikkel on põhiosas mu enda kogemusest uue meedia mõjudega ja seetõttu võib olla arvamuste rohke, kuid olles 20 aastane noor arvan, et mul on kogemust uus meediaga väga mõjutatavast vanusest saati ja mu enda kogemused võivad olla piisav põhi antud teema jaoks.

Uue meedia põhiline hea mõju on mitmekesistus, kõik tuntud meedia traditsionaalsed väljundid nagu ajalehed, uudise saated jne on liikunud üle nii sotsiaal meediatesse kui ka oma foorumitesse. Selline mitmekesistus toob esile mitme erineva individuaali arvamuse ja kokku võttes aitab luua laiemat pilti. Lisaks tänu mitmekesistumisele on kergem saada kõiki uudiseid ja infot, sest need on saadaval nii oma traditsioonilise meediumi kaudu kui ka uue meedia meediumi - ehk foorumite ja sotsiaal meedia kaudu. Mitmekesisus on tänapäeva meedias vajalik mitte valikuline, seetõttu ka kõige suuremad traditsiooni lugupidajad murduvad ja teevad endale mittu kanalit, mille kaudu lugejaid ja "klikke" saada. Lisaks soovin kindlasti mainida, et tänu uusmeediale on palju raskem katta lugusid ja peita uudiseid, sest väljundeid on sadu või tuhandeid kordi rohkem kui vanasti, piisab vaid ühest ajakirjanikust oma lehega, et kattevarju hävitada.

Negatiivne pool uus meedia arengust on olnud vajadus olla "ahvatlevam" kui rivaali lehekülg ja seetõttu artiklite sisu on tihti tühi ja on tehtud ainult selle nimel, et luua kutsuv artikkli pealkiri. Selline rebimine, koos üldiselt meedia tükkide lühendamisega, on loonud uue palju kiirema meedia tarbimise ajastu, mis on kaasa toonud ka inimestes laiskust fakti kontrollis. Tihti peale on näha artikleid ja lühi videoid, kus räägitakse mingist teemast lühidalt ja väga ekstreemsete väljenditega, kuid kuna kiire klikk või näpu liigutus annab ette juba järgmise teema, ei suvatse enamasti enam uue meedia tarbija kontrollida artikkli või info tõesust ja täiendlikust. Lisaks on antud kiire meedia tarbimine muutnud inimesi tuimemaks teemade suhtes, kui oli näiteks Ameerika ühendriikidel sõda Vietnamiga, oli see toopiliseks teemaks läbivalt kogu sõja ajal, kuid 2000'date Lähis ida tegemised on toopilised kuuks või kaheks ja peale seda jälle kattub teiste teemade alla, sest neid teemasid toodetakse nagu tehases. Väga head uue meedia tuimestumise näited on näiteks: BLM, vihmametsade tulekahjud, Austraalia tulekahjud, Valgevene protestid ja paljud muud teemad, kõik antud teemad oli hetkeks "Maailma tähtsaim teema", kuid langesid meedia sfäärist välja kas mõne nädala või kuuga. Isegi kui tegelikult ei lõppe konflikt või toopilise teema juhtumid, kaob see meedia ringist välja sest see enam ei too neile klikke, vaatamisi ja foorumites aktiivsust. 


Uue meedia mõju tõttu on kogu meedia muutunud rohkem kiireks tootmis tehaseks, kui info ja uudiste levitajaks, sest tänu uue meedia poolt toodud laiemale ulatusele on ka võimalik rohkem ja kiiremini teenida raha. Uus meedia küll tõi head juurde, kuid juhtumist olenevalt on see kas parem või halvem võrreldes endise traditsioonilise meediaga. 

Kaks nähtust pärit interneti varasemast ajaloost (2.nädal)

 Internet on tänaseks muutunud üheks kui mitte kõige suuremaks info, meelelahutuse ja palju muu allikaks. Võrreldes sellega mis oli internet algselt ja mis ta on nüüd on väga drastiline vahe kergesti märgatav igale kasutajale, kuid raskem on märgata mis täpselt on alles jäänud neist esimestest aastatest ja mis on väljavahetatud. Antud artikklis räägin lühidalt kahest aspektist, üks mis on püsinud peaaegu loomis ajast saati ja teisest mis on kadunud ära aastatega.

TCP/IP protokol on interneti üheks põhialuseks, küll aga ei ole ta olnud seda täiesti algusest saati vaid tuli pilti paar aastat peale algse "interneti" - ehk ARPANET-i loomist . TCP/IP protokol on see, mis seab reeglid seadmete vaheliseks suhtluseks üle etherneti, wifi ja muude arvuti võrkude. Kõige lihtsam seletus on, et antud protokol loob ühtse viisi saada aru infost, mida kantakse võrkude siseselt ja nende vahel luues süsteemi mis meenutab põhimõtteliselt kasti, milles on lahtrid milles on omakorda kindlad andmed. TCP/IP muutis raskesti seeditava rodu binaarset infot kergesti seeditavaks "kastideks" ehk frame-ideks, tänu sellele on arvutitel kerge aru saada mis on mis, kust see on pärit ja kuhu see saadeti - seetõttu ongi hea võrdlus posti karpid. TCP/IP on küll muudetud oma algsest vormist, kuid põhimõtte ja ehitus on püsinud algusest saati. Tänapäeval on enamus võrgud üles ehitatud TCP/IP protokollil ja sealhulgas ka kogu internet. Paljud esimesed protokolid ei ole oma algses vormis püsinud, kuid TCP/IP on muutunud asendamatuks ja ei ole näha alternatiive lähi tulevikus - mida toetab ka ütlus "ära paranda seda mis ei ole katki". 

Üks nähtus, mis on nüüdeks paljutele inimestele vaid valus mälestus, on meeletult aeglane interneti infrastruktuur. Algselt, kui "internet" loodi, olid ühenduste kiirused tänapäeva standardites meeletult aeglased. Tänapäeval on heaolu riikides tavaliseks nähtuseks muutunud kiirused mis on vahemikus 20-1000Mb/s, kuid nii ei ole alati olnud, vaid alles viimase 30 aasta jooksul on muutunud andmete edastus nii palju kiiremaks. Esimesed ARPANET-i ühenduste kiirused olid vaid 50Kb/s mis on 0.0025-0.00005% tänapäeva kiirustest. ARPANET-i kiirustega oleks võtnud aastaid aega et alla laadida faile, mis tänapäeval võtab minuteid. Üheks peamiseks põhjuseks miks on ühenduste kiirused nii drastiliselt muutunud sellest ajast on füüsiliste seadmete edasi areng, sest ometi protokol millega neid edastatakse on sama. Raske on näpuga osutada ja öelda, et just selle seadme areng oli kõige tähtsam, sest kogu infrastruktuur on arenenud ja kui oleks seda teinud vaid üks osa siis oleks tänaseni kiirused piiratud alaarenud osa tõttu. 

Interneti varasemast ajaloost on palju nähtusi, mis ei ole enam tänapäeval levinud ja palju ka nähtusi mis on tänaseni põhiosaks. Ma arvan, et need tavad ja nähtused mis on püsinud algusest saati püsivad veel lähitulevikus ja ei kao kuhugi, kuid pikemas ajavahemikus võib veel palju muutuda, sest võrreldes tänast 50-ne aasta tagusega on näha, et muutuseid on palju ja see mis tundub algselt pea võimatu võib muutuda järgmistel kümnendikel tavaks.


Kasutatud allikad:

https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.88.7505&rep=rep1&type=pdf

https://www.internetsociety.org/internet/history-internet/brief-history-internet/#f5

http://www.columbia.edu/~rh120/

https://support.aa.net.uk/How_broadband_works

Kolm IT leitutist mis muutsid igapäevaelu (1.Nädal)


IT maastik muutub iga aastaga, kuid vähesed IT leiutised muudavad iga majapidamise elustiili igavesti. Järgnevalt räägin kolmest tehnoloogia edasiarengust ja leiutisest mis on tänapäeval sama tavaks muutunud kui söömine ja magamine, enamus inimesi ei suudks ilma nendeta elada enam, kuid eks ole ka neid amazoni vahel hõimlasi alles, kes ei ole puudutatud nendest tehnoloogia edasi minekutest, kuid neid ma  blogi mugavuse suhtes ei kaasa, sest nii saab rohkem kasutada hüperboolseid lauseid. 

Esimesena võtaks teemaks üpris hiljutise leiutise, mis on pea igal lääne maailmas elaval inimesel taskus - nutitelefon. Esimeseks nutitelefoniks peetakse IBM-i poolt loodud "Angler" mis oli suuteline kasutama interneti, saata ja lugeda emaile, vaadata väärtpaberite hindu, kalendrit ja palju muud. Tol ajal see küll ei võtnud palju vedu igapäeva inimeste seas, sest kuigi see oli oma aja kohta väga arenenud olid sellel praktilised puudujäägid, seade oli suur ja kohmakas kasutada ning aku elu andis nii mõndagi loota, sest kasutusel olid NiCad akud mis on tänapäeval tagasi vaadates väga halva mahu/kaalu suhtega. Angleri prototüüp valmis 1992 aastal ja kuulub 90-ndate leiutiste hulka.

Teine leiutis mis on igapäevaelus muutunud asendamatuks käib ka kokku eelnevalt mainitud nutitelefoniga - internet. Esmased interneti variatsioonid olid väga primitiivsed ja loodud Ameerika sõjaväe kasutuse jaoks, kuid kiirelt leiti palju teisi kasutusviise ja tol aegse primitiivse võrguga võrreldes oleme väga palju edasi liikunud. Esmaselt loodi 60-ndatel kuid liikus järgneva mõne kümend aastage kiirelt edasi kahe arvuti vahelisest väike võrgust ookeaneid ületavaks. Esimesed üle mere ühendused olid Norrasse ja Inglismaale, mis vaid oli väike osa sellest mida täna peame internetiks. Kuuekümne aastaga on palju muutunud algse süsteemiga võrreldes, alates üleüldisest suurusest kuni protokollideni mille peale kõik ehitatud on. Raske on ette kujutada milline oleks elu kui kaoks ära internet, mõjutaks nii äri, töö ja akadeemilist maailma muutes info edastamise ja saamise raskeks. Kerge on mitte märgata kui suur tähtsus on internetil tänapäeval, kuid mida rohkem sellele mõelda seda hirmsam on ette kujutada kui seda poleks.

Kolmas areng millele ei mõtle igapäevaselt on tehis intellekti algorütmid igas valdkonnas, aplikatsioonis ja sotsiaal meediates. Iga inimene tänapäeval kes kasutab oma seadet või kontot puutub kokku palju isikupärastatud tulemustega kas reklaamides, soovitatud sõprades või videotes mida vaatab. Enamus meediat mida inimene tarbib on talle mingil määral ette söödetud. Raske on panna kindlat aja vahemikku nendele algorütmidele, sest otseselt pole nad nüüd leiutatud, rudimentaalsed algorütmid on pärit ammusest ajast, kuid sellised suur algorütmid mis toimivad tänu edasi arengule riistvara valdkonnas on üsna hiljutised. Youtube- i hetkene algorütm mis põhineb "Deep Learning" peal on võimalik tänu tehisintellektile ja on kasutusel 2016 aastast saati nüüd küll erinevate muudatustega.

IT maastik muutub iga aastaselt kui mitte tihemalt, kuid need 3 arengut on minu silmis kõige rohkem mõjutanud minu igapäevast elu. Palju teemasid on veel selliseid mida tahaks mainida, sest neil on suur osa minu elus, kuid enne kui jõuaks need kõik kirja panna oleks neid vast juba juurde tekkinud või välja vahetatud tänu hetkesele kiire tempoga arengu faasile.

Kasutatud allikad: 

https://books.google.ee/books?id=Xd6HDE5wUIoC&pg=PA278&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
https://web.archive.org/web/20110903001108/http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/origins.html
https://tinuiti.com/blog/paid-social/youtube-algorithm/