Posts

Showing posts from September, 2021

Uue meedia mõju traditsioonilisele - Hea ja halb (3. nädal)

Meedia levib mööda mitmet meediumi, on uuemaid ja vanemaid viise kuidas uudiseid ja muud infot levitada. Kuid uute meediumitega ei tule kaasa ainult head, vaid ka halba mis mõjutab kogu kasvavat generatsiooni. Antud artikkel on põhiosas mu enda kogemusest uue meedia mõjudega ja seetõttu võib olla arvamuste rohke, kuid olles 20 aastane noor arvan, et mul on kogemust uus meediaga väga mõjutatavast vanusest saati ja mu enda kogemused võivad olla piisav põhi antud teema jaoks.

Uue meedia põhiline hea mõju on mitmekesistus, kõik tuntud meedia traditsionaalsed väljundid nagu ajalehed, uudise saated jne on liikunud üle nii sotsiaal meediatesse kui ka oma foorumitesse. Selline mitmekesistus toob esile mitme erineva individuaali arvamuse ja kokku võttes aitab luua laiemat pilti. Lisaks tänu mitmekesistumisele on kergem saada kõiki uudiseid ja infot, sest need on saadaval nii oma traditsioonilise meediumi kaudu kui ka uue meedia meediumi - ehk foorumite ja sotsiaal meedia kaudu. Mitmekesisus on tänapäeva meedias vajalik mitte valikuline, seetõttu ka kõige suuremad traditsiooni lugupidajad murduvad ja teevad endale mittu kanalit, mille kaudu lugejaid ja "klikke" saada. Lisaks soovin kindlasti mainida, et tänu uusmeediale on palju raskem katta lugusid ja peita uudiseid, sest väljundeid on sadu või tuhandeid kordi rohkem kui vanasti, piisab vaid ühest ajakirjanikust oma lehega, et kattevarju hävitada.

Negatiivne pool uus meedia arengust on olnud vajadus olla "ahvatlevam" kui rivaali lehekülg ja seetõttu artiklite sisu on tihti tühi ja on tehtud ainult selle nimel, et luua kutsuv artikkli pealkiri. Selline rebimine, koos üldiselt meedia tükkide lühendamisega, on loonud uue palju kiirema meedia tarbimise ajastu, mis on kaasa toonud ka inimestes laiskust fakti kontrollis. Tihti peale on näha artikleid ja lühi videoid, kus räägitakse mingist teemast lühidalt ja väga ekstreemsete väljenditega, kuid kuna kiire klikk või näpu liigutus annab ette juba järgmise teema, ei suvatse enamasti enam uue meedia tarbija kontrollida artikkli või info tõesust ja täiendlikust. Lisaks on antud kiire meedia tarbimine muutnud inimesi tuimemaks teemade suhtes, kui oli näiteks Ameerika ühendriikidel sõda Vietnamiga, oli see toopiliseks teemaks läbivalt kogu sõja ajal, kuid 2000'date Lähis ida tegemised on toopilised kuuks või kaheks ja peale seda jälle kattub teiste teemade alla, sest neid teemasid toodetakse nagu tehases. Väga head uue meedia tuimestumise näited on näiteks: BLM, vihmametsade tulekahjud, Austraalia tulekahjud, Valgevene protestid ja paljud muud teemad, kõik antud teemad oli hetkeks "Maailma tähtsaim teema", kuid langesid meedia sfäärist välja kas mõne nädala või kuuga. Isegi kui tegelikult ei lõppe konflikt või toopilise teema juhtumid, kaob see meedia ringist välja sest see enam ei too neile klikke, vaatamisi ja foorumites aktiivsust. 


Uue meedia mõju tõttu on kogu meedia muutunud rohkem kiireks tootmis tehaseks, kui info ja uudiste levitajaks, sest tänu uue meedia poolt toodud laiemale ulatusele on ka võimalik rohkem ja kiiremini teenida raha. Uus meedia küll tõi head juurde, kuid juhtumist olenevalt on see kas parem või halvem võrreldes endise traditsioonilise meediaga. 

Kaks nähtust pärit interneti varasemast ajaloost (2.nädal)

 Internet on tänaseks muutunud üheks kui mitte kõige suuremaks info, meelelahutuse ja palju muu allikaks. Võrreldes sellega mis oli internet algselt ja mis ta on nüüd on väga drastiline vahe kergesti märgatav igale kasutajale, kuid raskem on märgata mis täpselt on alles jäänud neist esimestest aastatest ja mis on väljavahetatud. Antud artikklis räägin lühidalt kahest aspektist, üks mis on püsinud peaaegu loomis ajast saati ja teisest mis on kadunud ära aastatega.

TCP/IP protokol on interneti üheks põhialuseks, küll aga ei ole ta olnud seda täiesti algusest saati vaid tuli pilti paar aastat peale algse "interneti" - ehk ARPANET-i loomist . TCP/IP protokol on see, mis seab reeglid seadmete vaheliseks suhtluseks üle etherneti, wifi ja muude arvuti võrkude. Kõige lihtsam seletus on, et antud protokol loob ühtse viisi saada aru infost, mida kantakse võrkude siseselt ja nende vahel luues süsteemi mis meenutab põhimõtteliselt kasti, milles on lahtrid milles on omakorda kindlad andmed. TCP/IP muutis raskesti seeditava rodu binaarset infot kergesti seeditavaks "kastideks" ehk frame-ideks, tänu sellele on arvutitel kerge aru saada mis on mis, kust see on pärit ja kuhu see saadeti - seetõttu ongi hea võrdlus posti karpid. TCP/IP on küll muudetud oma algsest vormist, kuid põhimõtte ja ehitus on püsinud algusest saati. Tänapäeval on enamus võrgud üles ehitatud TCP/IP protokollil ja sealhulgas ka kogu internet. Paljud esimesed protokolid ei ole oma algses vormis püsinud, kuid TCP/IP on muutunud asendamatuks ja ei ole näha alternatiive lähi tulevikus - mida toetab ka ütlus "ära paranda seda mis ei ole katki". 

Üks nähtus, mis on nüüdeks paljutele inimestele vaid valus mälestus, on meeletult aeglane interneti infrastruktuur. Algselt, kui "internet" loodi, olid ühenduste kiirused tänapäeva standardites meeletult aeglased. Tänapäeval on heaolu riikides tavaliseks nähtuseks muutunud kiirused mis on vahemikus 20-1000Mb/s, kuid nii ei ole alati olnud, vaid alles viimase 30 aasta jooksul on muutunud andmete edastus nii palju kiiremaks. Esimesed ARPANET-i ühenduste kiirused olid vaid 50Kb/s mis on 0.0025-0.00005% tänapäeva kiirustest. ARPANET-i kiirustega oleks võtnud aastaid aega et alla laadida faile, mis tänapäeval võtab minuteid. Üheks peamiseks põhjuseks miks on ühenduste kiirused nii drastiliselt muutunud sellest ajast on füüsiliste seadmete edasi areng, sest ometi protokol millega neid edastatakse on sama. Raske on näpuga osutada ja öelda, et just selle seadme areng oli kõige tähtsam, sest kogu infrastruktuur on arenenud ja kui oleks seda teinud vaid üks osa siis oleks tänaseni kiirused piiratud alaarenud osa tõttu. 

Interneti varasemast ajaloost on palju nähtusi, mis ei ole enam tänapäeval levinud ja palju ka nähtusi mis on tänaseni põhiosaks. Ma arvan, et need tavad ja nähtused mis on püsinud algusest saati püsivad veel lähitulevikus ja ei kao kuhugi, kuid pikemas ajavahemikus võib veel palju muutuda, sest võrreldes tänast 50-ne aasta tagusega on näha, et muutuseid on palju ja see mis tundub algselt pea võimatu võib muutuda järgmistel kümnendikel tavaks.


Kasutatud allikad:

https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.88.7505&rep=rep1&type=pdf

https://www.internetsociety.org/internet/history-internet/brief-history-internet/#f5

http://www.columbia.edu/~rh120/

https://support.aa.net.uk/How_broadband_works

Kolm IT leitutist mis muutsid igapäevaelu (1.Nädal)


IT maastik muutub iga aastaga, kuid vähesed IT leiutised muudavad iga majapidamise elustiili igavesti. Järgnevalt räägin kolmest tehnoloogia edasiarengust ja leiutisest mis on tänapäeval sama tavaks muutunud kui söömine ja magamine, enamus inimesi ei suudks ilma nendeta elada enam, kuid eks ole ka neid amazoni vahel hõimlasi alles, kes ei ole puudutatud nendest tehnoloogia edasi minekutest, kuid neid ma  blogi mugavuse suhtes ei kaasa, sest nii saab rohkem kasutada hüperboolseid lauseid. 

Esimesena võtaks teemaks üpris hiljutise leiutise, mis on pea igal lääne maailmas elaval inimesel taskus - nutitelefon. Esimeseks nutitelefoniks peetakse IBM-i poolt loodud "Angler" mis oli suuteline kasutama interneti, saata ja lugeda emaile, vaadata väärtpaberite hindu, kalendrit ja palju muud. Tol ajal see küll ei võtnud palju vedu igapäeva inimeste seas, sest kuigi see oli oma aja kohta väga arenenud olid sellel praktilised puudujäägid, seade oli suur ja kohmakas kasutada ning aku elu andis nii mõndagi loota, sest kasutusel olid NiCad akud mis on tänapäeval tagasi vaadates väga halva mahu/kaalu suhtega. Angleri prototüüp valmis 1992 aastal ja kuulub 90-ndate leiutiste hulka.

Teine leiutis mis on igapäevaelus muutunud asendamatuks käib ka kokku eelnevalt mainitud nutitelefoniga - internet. Esmased interneti variatsioonid olid väga primitiivsed ja loodud Ameerika sõjaväe kasutuse jaoks, kuid kiirelt leiti palju teisi kasutusviise ja tol aegse primitiivse võrguga võrreldes oleme väga palju edasi liikunud. Esmaselt loodi 60-ndatel kuid liikus järgneva mõne kümend aastage kiirelt edasi kahe arvuti vahelisest väike võrgust ookeaneid ületavaks. Esimesed üle mere ühendused olid Norrasse ja Inglismaale, mis vaid oli väike osa sellest mida täna peame internetiks. Kuuekümne aastaga on palju muutunud algse süsteemiga võrreldes, alates üleüldisest suurusest kuni protokollideni mille peale kõik ehitatud on. Raske on ette kujutada milline oleks elu kui kaoks ära internet, mõjutaks nii äri, töö ja akadeemilist maailma muutes info edastamise ja saamise raskeks. Kerge on mitte märgata kui suur tähtsus on internetil tänapäeval, kuid mida rohkem sellele mõelda seda hirmsam on ette kujutada kui seda poleks.

Kolmas areng millele ei mõtle igapäevaselt on tehis intellekti algorütmid igas valdkonnas, aplikatsioonis ja sotsiaal meediates. Iga inimene tänapäeval kes kasutab oma seadet või kontot puutub kokku palju isikupärastatud tulemustega kas reklaamides, soovitatud sõprades või videotes mida vaatab. Enamus meediat mida inimene tarbib on talle mingil määral ette söödetud. Raske on panna kindlat aja vahemikku nendele algorütmidele, sest otseselt pole nad nüüd leiutatud, rudimentaalsed algorütmid on pärit ammusest ajast, kuid sellised suur algorütmid mis toimivad tänu edasi arengule riistvara valdkonnas on üsna hiljutised. Youtube- i hetkene algorütm mis põhineb "Deep Learning" peal on võimalik tänu tehisintellektile ja on kasutusel 2016 aastast saati nüüd küll erinevate muudatustega.

IT maastik muutub iga aastaselt kui mitte tihemalt, kuid need 3 arengut on minu silmis kõige rohkem mõjutanud minu igapäevast elu. Palju teemasid on veel selliseid mida tahaks mainida, sest neil on suur osa minu elus, kuid enne kui jõuaks need kõik kirja panna oleks neid vast juba juurde tekkinud või välja vahetatud tänu hetkesele kiire tempoga arengu faasile.

Kasutatud allikad: 

https://books.google.ee/books?id=Xd6HDE5wUIoC&pg=PA278&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
https://web.archive.org/web/20110903001108/http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/origins.html
https://tinuiti.com/blog/paid-social/youtube-algorithm/