Kolm IT leitutist mis muutsid igapäevaelu (1.Nädal)

IT maastik muutub iga aastaga, kuid vähesed IT leiutised muudavad iga majapidamise elustiili igavesti. Järgnevalt räägin kolmest tehnoloogia edasiarengust ja leiutisest mis on tänapäeval sama tavaks muutunud kui söömine ja magamine, enamus inimesi ei suudks ilma nendeta elada enam, kuid eks ole ka neid amazoni vahel hõimlasi alles, kes ei ole puudutatud nendest tehnoloogia edasi minekutest, kuid neid ma  blogi mugavuse suhtes ei kaasa, sest nii saab rohkem kasutada hüperboolseid lauseid. 

Esimesena võtaks teemaks üpris hiljutise leiutise, mis on pea igal lääne maailmas elaval inimesel taskus - nutitelefon. Esimeseks nutitelefoniks peetakse IBM-i poolt loodud "Angler" mis oli suuteline kasutama interneti, saata ja lugeda emaile, vaadata väärtpaberite hindu, kalendrit ja palju muud. Tol ajal see küll ei võtnud palju vedu igapäeva inimeste seas, sest kuigi see oli oma aja kohta väga arenenud olid sellel praktilised puudujäägid, seade oli suur ja kohmakas kasutada ning aku elu andis nii mõndagi loota, sest kasutusel olid NiCad akud mis on tänapäeval tagasi vaadates väga halva mahu/kaalu suhtega. Angleri prototüüp valmis 1992 aastal ja kuulub 90-ndate leiutiste hulka.

Teine leiutis mis on igapäevaelus muutunud asendamatuks käib ka kokku eelnevalt mainitud nutitelefoniga - internet. Esmased interneti variatsioonid olid väga primitiivsed ja loodud Ameerika sõjaväe kasutuse jaoks, kuid kiirelt leiti palju teisi kasutusviise ja tol aegse primitiivse võrguga võrreldes oleme väga palju edasi liikunud. Esmaselt loodi 60-ndatel kuid liikus järgneva mõne kümend aastage kiirelt edasi kahe arvuti vahelisest väike võrgust ookeaneid ületavaks. Esimesed üle mere ühendused olid Norrasse ja Inglismaale, mis vaid oli väike osa sellest mida täna peame internetiks. Kuuekümne aastaga on palju muutunud algse süsteemiga võrreldes, alates üleüldisest suurusest kuni protokollideni mille peale kõik ehitatud on. Raske on ette kujutada milline oleks elu kui kaoks ära internet, mõjutaks nii äri, töö ja akadeemilist maailma muutes info edastamise ja saamise raskeks. Kerge on mitte märgata kui suur tähtsus on internetil tänapäeval, kuid mida rohkem sellele mõelda seda hirmsam on ette kujutada kui seda poleks.

Kolmas areng millele ei mõtle igapäevaselt on tehis intellekti algorütmid igas valdkonnas, aplikatsioonis ja sotsiaal meediates. Iga inimene tänapäeval kes kasutab oma seadet või kontot puutub kokku palju isikupärastatud tulemustega kas reklaamides, soovitatud sõprades või videotes mida vaatab. Enamus meediat mida inimene tarbib on talle mingil määral ette söödetud. Raske on panna kindlat aja vahemikku nendele algorütmidele, sest otseselt pole nad nüüd leiutatud, rudimentaalsed algorütmid on pärit ammusest ajast, kuid sellised suur algorütmid mis toimivad tänu edasi arengule riistvara valdkonnas on üsna hiljutised. Youtube- i hetkene algorütm mis põhineb "Deep Learning" peal on võimalik tänu tehisintellektile ja on kasutusel 2016 aastast saati nüüd küll erinevate muudatustega.

IT maastik muutub iga aastaselt kui mitte tihemalt, kuid need 3 arengut on minu silmis kõige rohkem mõjutanud minu igapäevast elu. Palju teemasid on veel selliseid mida tahaks mainida, sest neil on suur osa minu elus, kuid enne kui jõuaks need kõik kirja panna oleks neid vast juba juurde tekkinud või välja vahetatud tänu hetkesele kiire tempoga arengu faasile.

Kasutatud allikad: 

https://books.google.ee/books?id=Xd6HDE5wUIoC&pg=PA278&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false

https://web.archive.org/web/20110903001108/http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/origins.html

https://tinuiti.com/blog/paid-social/youtube-algorithm/